Tõututvustus

mullidAngus (Aberdeen Angus) on veisetõug, mida kasvatatakse liha tootmiseks. Olles algupäraselt välja arenenud Šotimaalt – Aberdeenshire ja Anguse maakonna kohalikust veisest – on tõug nüüdseks tuntud pea kogu maailmas.

Anguse tõug on geneetiliselt nudi ja värvuselt must või punane, udaral võib esineda ka vähesel määral valget. Kuigi Anguse tõu hulgas on alati olnud nii musti kui punaseid isendeid, käsitletakse Ameerikas neid kui kahte erinevat tõugu – punane angus (Red Angus) ja must angus (Black Angus). Must Angus on Ameerika Ühendriikide levinuim lihaveise tõug.
AJALUGU

Šotimaa

19. sajandi alguses nimetati kohalikke, Aberdeenshire ja Anguse piirkonna nudisid veiseid „Angus doddies“ (ingl k.). Tõule alusepanijaks võib pidada Hugh Watsonit, kes valis oma karja luues sinna parimaid musta värvi ja nudisid isendeid. Tema lemmik pulliks oli Old Jock, kes sündis 1842. Tema isaks oli Grey-Breasted Jock, kes kandis Šoti Tõuraamatus numbrit 1. Veel üheks märkimist väärt loomaks Watsoni karjas oli Old Granny, kes sündis 1824 ja olevat elanud 35 aastaseks, tootes selle aja jooksul 29 vasikat. Suure osa tänapäeval elavate anguse tõugu veiste põlvnemised viivad nende kahe loomani.

Austraalia

Esimesed angused Austraalia mandril sattusid Tasmaaniasse (tuntud sel ajal kui Van Diemen`s maa) 1820. aastal, ning lõunarannikule 1840. aastal. Tänapäeval on tõug levinud kogu Austraalias – 2010 aastal registreeriti seal 62 000 anguse vasikat.
Uus Meremaa

Uus-Meremaal on angus, kui tõug, registreeritud juba pea 1,5 sajandit.

USA

1873. aasta 17. mail tõi George Grant neli anguse pulli Victoria osariigis Kansases toimuvale näitusele, kus need andsid palju kõneainet, sest tol ajal peeti seal vaid Shorthorni ja Longhorni tõugu veiseid. Musta, nudi looma nimetati seal „freak“ ehk veidraks. Neid pulle kasutati vaid ristamisel, ning kuni tänaseni ei ole neil ühtki registreeritud järglast. Siiski jätsid nende järglased piisavalt hea mulje tolleaegsetele veisekasvatajatele, ning juba üsna varsti imporditi Šotimaalt puhtatõulisi loomi, tõukarjade loomise eesmärgil.
21. novembril 1883 asutati Chicagos ühendus nimega Ameerika Aberdiin Anguse Assotsiatsioon, mis 1950.-datel lühendati Ameerika Anguse Assotsiatsiooniks. Ühenduse esimene tõuraamat avaldati 1. märtsil 1885. aastal. Omavahelist eristust tegemata registreeriti seal nii punased kui mustad loomad. 1917 aga lõpetati punaste ja teist värvi isendite registreerimine, saavutamaks puhta musta tõu väljakujunemine. Punast värvi anguse esinemist peeti retsessiivse geeni esinemise tulemuseks. Osad veisekasvatajad sorteerisid karjadest välja punased isendid, ning sellega pandi 1954. aastal alus Ameerika Punase Anguse Assotsiatsioonile. Teised riigid, nagu Ühendatud Kuningriik ja Kanada, registreerivad senini nii musta kui punase värvusega loomi samasse tõuraamatusse.
KASUTAMINE

Aberdiin-angus on väga erinevatesse keskkonna- ja klimaatilistesse tingimustesse sobiv lihaveise tõug, mille kasvatamise tulemusena on lihtne toota kvaliteetset veiseliha minimaalsete kulutustega (rohusöödaline ratsioon, enamasti karjamaarohul).
Sööda suhtes vähenõudlik ja samas hea söödakasutaja.
Hea tervisega ning heades pidamistingimustes pikaealised.
Ab tõug on geneetiliselt nudi, mis muudab käsitlemise lihtsamaks ja ohutumaks.
Kõrge rümba saagikus.
Ab tõug on kuulus oma väga hea rümba kvaliteedi ning tailiha, rasva ja luude suhte poolest. Marmorjas lihaskude tagab küpsetamisel selle õrnuse, mahlakuse ja väga hea maitse. Need omadused tagavad, et just anguse tõug on esmane valik nii lihunike, restoranide kui ka koduperenaiste hulgas kogu maailmas.
Ammlehmad on heade sigimis- ja emaomadustega, kerge poegimise ja hea piimakusega, vahemik poegimisest esimese indlemiseni on uurimuste kohaselt kõige lühem võrreldes teiste lihaveisetõugudega.
Pärandab edukalt häid omadusi – kerget poegimist, väikest sünnimassi, nudisust, seetõttu laialdaselt levinud ristamisel muude tõugudega.

Anguse tõugu on laialdaselt kasutatud ristamisel, et vähendada raskete poegimiste tõenäosust. Neid kasutatakse ka kui „geneetilist nudistajat“, sest nudisuse geen on dominantne omadus.
2003.-2004. aastail aitas Ameerika kiirtoidutööstus läbi viia avalikku kampaaniat reklaamimaks kvaliteetset anguse liha. Back Yard Burger oli esimene suuremas mahus müüdud toode Ameerikas, 2002 aastal. Anguse burgerid on samuti selliste suurte kettide menüüdes nagu Hardee ja Harvey. 2006 aasta alguses hakkas Mc Donalds mõningates oma restoranides testima anguse lihast tehtud hamburgereid. Kuna tarbijate tagasiside oli väga positiivne, hakati alates 2009 aasta juulist anguse liha kasutama kõigis Ameerika McDonalds-i restoranides müüdavates hamburgerites. Samal ajal hakkas ka Austraalia McDonalds müüma kahte erinevat varianti burgereid – Grand Angus ja Mighty Angus, kasutades seal just Austraalia päritolu anguse liha.
Juba 1978 aastal asutas Ameerika Anguse Assotsiatsioon brändi „Certified Angus Beef“, mille eesmärk oli reklaamida anguse, kui kõige parema kvaliteediga lihaveise liha. Et vastata brändi nõuetele, peab veis olema vähemalt 51% ulatuses must ja välja nägema anguse sarnane, hõlmates nii musta simmentali kui ristandeid. Sellele lisaks peavad loomad vastama 2007. aasta jaanuaris kehtestatud kriteeriumitele:
1. Mõõdukas või kõrgem marmorsuse aste
2. Keskmine või hea marmorsuse struktuur
3. „A“ küpsus
4. Ribisilm 6,4-10 cm²
5. Jahutamata rümba kaal vähemalt 476 kg
6. Rasvakihi paksus vähem kui 2,5 cm
7. Mõõdukas lihastus
8. Praktiliselt ilma vigastatud kapillaarideta
9. Ilma nähtavate lõikehaavadeta
10.Tavaliselt musta või punast värvi

lihad
www.cusackmeats.com

ANGUSE KASUTAMINE PIIMAVEISTEL

Tihtipeale kasutavad piimafarmerid anguse pulliga ristamist, et suurendada oma kasumit nii vasikate, kui kerge poegimise eesmärgil paaritatud lehmade ja mullikate piimatoodangu müügist.
Mõtlemine, et suurem vasikas teenib müües kasvatajale rohkem raha, on üsna ahvatlev, kuid raske poegimine võib piimatoodangut drastiliselt vähendada, süües kiiresti ära selle ekstra tulu. Ühendades selle tiinuse kestusega, mis on 1-2 nädalat lühem ,kui enamusel kontinentaalsetel tõugudel, võib anguse pulli kasutamine kiiresti parandada karja poegimisindekseid ning suurendada piimatoodangut.
Üheks oluliseks sissetulekuallikaks piimakarja pidamisel on vasikas. Kasutades anguse pulli on võimalik toota lehmvasikaid, mis on üsna nõutud ammlehmadena, või siis kiiresti kasvavaid härgasid, kellel on väherasvane ja kergelt turustatav rümp.

ABERDIIN-ANGUS LÕPPNUUMA KASUTAMISEL

pullidÜha suurenev vajadus võimalikult looduslähedaselt toodetud liha järele, ning aberdiin-anguse võime saavutada tapaküpsus karjamaa söödaga, vastupidiselt suurtele kontinentaalsetele tõugudele, muudab selle tõu populaarseks just nende farmerite hulgas, kes soovivad suurendada oma kasumit ja pakkuda tarbijale suurepärase maitsega toodet.
Anguse tõug ühendab endas keskmise suurusega looma, varaküpsust ja kõrget rümba saagikust. Tema ristanditest järglased on tihtipeale sobivaimad kõrge rohusööda osalusega ratsioonidel põhineval nuumamisel. Varaküpsed Ab pullid sobivad ideaalselt intensiivsele lõppnuumale.
ABERDIIN-ANGUS LIHUNIKULE JA TARBIJALE

Karkassi kvaliteet: anguse tõug on kuulus oma väga hea rümba kvaliteedi ning tailiha, rasva ja luude suhte poolest. Marmorjas lihaskude tagab küpsetamisel selle õrnuse, mahlakuse ja hea maitse. Need omadused tagavad, et just anguse tõug on esmane valik nii lihunike, restoranide kui ka koduperenaiste hulgas kogu maailmas.

 

Aberdiin-anguse tõugu on kerge käsitleda, ta on varaküps ning väga kvaliteetse lihaga. Ta on kõrge rümbasaagikuse ja väga marmorja lihaga. Angus on geneetiliselt nudi, ning pärandab seda omadust oma järglastele. Nõudlus kvaliteetse anguse liha järele on hüppeliselt tõusnud ja see kajastub ka selle suurenenud tarbimises lihatööstuste poolt.
Tänapäeva aberdiin-angus on suurem, raskem ja pikema kehaga kui 30 aastat tagasi, kuid on säilitanud tõule omase kvaliteedi. Kasvatajad on olnud edukad kasvukiiruse suurendamisel, pullide 400 päeva massid on suurenenud 73 kg ja mullikate omad vastavalt 52 kg.
Tõug on ülemaailmselt tuntud kui majanduslikult kasumliku ja efektiivse kvaliteetliha tootjana.
REFEREERITUD ALLIKATEST:
http://en.wikipedia.org/wiki/Angus_cattle
http://aberdeen-angus.co.uk/why-aberdeen-angus/
http://www.irishaberdeenangus.com/html/about.html
http://www.genusbreeding.co.uk/?p=3343